Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Projektijuhtimine – 3. loeng Diskussioon koduste ülesannete teemal

Seotud esitlused


Teema esitlus: "Projektijuhtimine – 3. loeng Diskussioon koduste ülesannete teemal"— Esitluse väljavõte:

1 Projektijuhtimine – 3. loeng Diskussioon koduste ülesannete teemal

2 Kodutöö nr 2 Sõnasta ITjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm kõige suuremat: tugevust puudust. Eeldusel, et ITjuht projekti taotlus ei olnud edukas eelkõige nõrga vajaduse põhjenduse pärast, mis olid teie arvates eitava otsuse olulisimad põhjused? Sõnasta TVjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm kõige suuremat: Sõnasta TVjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm kõige suuremat tugevust ja kolm kõige suuremat puudust võrreldes ITjuht projekti vajaduse põhjendusega.

3 Koduülesanded Sõnasta tasakaalus tulemuskaardi (balanced scorecard) põhiprintsiibid. Projektirühmad: millised on teie projekti tulemuslikkuse/edukuse mõõdikud? Millised aspektid on probleemsed lisas 2 olevas projekti esialgses kavas (“IKT-kutsehariduse kvaliteedisüsteem”)?

4 Tasakaalus tulemuskaart
Tasakaalus tulemuskaart on üldistatud protsessimudel, mis lähtudes soovitud üldeesmärgist (destination statement), kirjeldab selle saavutamiseks vajalikud alaeesmärgid (strategic objectives) ning nendeni jõudmise seostatud tegevuste ja vahetulemuste süsteemi antud kontekstis olulisimates aspektides (perspectives). Algselt (1992) olid aspektideks: Rahaline (majanduslik tasuvus) Klientidega seonduv (turuosa, klientide rahulolu, ettevõtte imago, …) Ettevõttesisesed äriprotsessid (mustrid, efektiivsus, infohaldus, …) Töötajate ja ettevõtte areng (koolitus, lojaalsus ja motivatsioon, uute toodete arendamine, …)

5 Projekti esialgse kava probleemsed aspektid
Vähene informeeritus: 1) REKK esitas 2004.a ESF projekti RÕK-ide (sh IT) koostamiseks, 2) kutsekvalifikatsioonisüsteem oli olemas. Probleemide ja tegevuskava vähene kooskõla: probleemina on nimetatud kutseõppeasutuste ja tööturu vähest koostööd. Projekti eesmärkides see ei kajastu. Laalt laialivalguv: 1) kutseharidust reguleerivate normdokumentide väljatöötamine, 2) õppekavade koostamise tugisüsteemi loomine, 3) kutseõpetajate koolitussüsteemi väljatöötamine, 4) õpihaldus- süsteemi, kursuste ja õpiobjektide väljatöötamine. Kaasfinantseerimise 25% kataks HTM vaid juhul, kui taotleja oleks kutseõppeasutus, mitte ülikool. Kokkuvõte: ülikooli ressursse liigselt kurnav, samas kui ülikooli arendamisse mitte eriti panustav.

6 ITjuht tugevused ja nõrkused
On toodud ära vastavus riiklike strateegiatele ja arengukavadele. Õppekava täitmiseks on kavandatud oluline veebitugi. Kavandatud on tihe koostöö ettevõtetega. Nõrkused: Vajadust pole sisuliselt põhjendatud (tekst ei vasta pealkirjale). Tekst ei ole akadeemiline: halvasti struktureeritud, mittefokuseeritud, üldsõnaline ja täis kirjavigu; väited on viitamata/põhjendamata . Terminoloogiline ebakorrektsus (“ettevõte”-“äriettevõte”, “rahvusvaheline õpikeskkond”). Tekst on deklaratiivne (“Kolmandaks soodustab arendatav õppekava IKT alast rahvusvahelist koostööd.”). Oleks pidanud kirjeldama kavandatavaid meetmeid ja laskma hindajatel otsustada, kas need soodustavad piisavalt rahvusvahelist koostööd. Ei selgu ülikooli võimekus projekt edukalt täita; pigem seatakse see võimekus kahtluse alla (“Hetkel puudub IT juhtimisvaldkonnaga seotud uurimissuund”, rõhumine ettevõtete spetsialistide kaasamisele). Ei selgu, kas projekti kavandamisel tugineti asjakohastele analüüsidele ja uuringutele.

7 ITjuht mittetoetamise põhjused
Vajadust pole sisuliselt põhjendatud (tekst ei vasta pealkirjale). Ei selgu ülikooli võimekus projekt edukalt täita; pigem seatakse see võimekus kahtluse alla (“Hetkel puudub IT juhtimisvaldkonnaga seotud uurimissuund”, rõhumine ettevõtete spetsialistide kaasamisele). Tekst ei ole akadeemiline: halvasti struktureeritud, mittefokuseeritud, üldsõnaline ja täis kirjavigu; väited on viitamata/põhjendamata .

8 TVjuht tugevused ja nõrkused
Projekt tugineb analüüsile. Vajadus on põhjendatud. Taotleja võimekus projekt kvaliteetselt täita on veenvalt välja toodud. Tekst on hästi struktureeritud ja korrektse keelekasutusega. Puudused: Ei ole käsitletud koostööd teiste ülikoolidega. Ei ole käsitletud vastavust riiklike strateegiate ja arengukavadega. Välisüliõpilaste värbamisele on pühendatud ebaproportsionaalselt palju ruumi.

9 TVjuht tugevused-nõrkused võrreldes ITjuht taotlusega
Vajadus on põhjendatud. Taotleja võimekus projekt kvaliteetselt täita on veenvalt välja toodud. Tekst on hästi struktureeritud ja korrektse keelekasutusega. Nõrkused: Ei ole käsitletud vastavust riiklike strateegiate ja arengukavadega. Ei ole käsitletud koostööd ettevõtetega. Ei ole käsitletud koostööd teiste ülikoolidega.


Alla laadida ppt "Projektijuhtimine – 3. loeng Diskussioon koduste ülesannete teemal"

Seotud esitlused


Google'i reklaam